neljapäev, 8. juuni 2017

Kirjutamispaus ja trennid 2017

Vahepeal on kole pikk kirjutamispaus sisse jäänud ja mis siin salata, ega tegelikult pole olnud lihtsalt tahtmist kirjutada. Nii lihtne see ongi.

Nüüd aga jälle tunnen, et võiks vahepeal natuke mõtteid kirja panna, seega šedööver alaku!

Jaanuar

Jaanuaris olin rivist väljas, mingi haigus oli kallal ja ei tahtnud taanduda, seega esimese poole jaanuarist ei jooksnud praktiliselt üldse. Teises pooles natuke hakkasin tuure üles võtma, aga ettevaatlikult ja keskendusin nö. jala alla tegemisele. Ehk siis tegin tõuse.

Kokku: 73km ja 1800 tõusumeetrit.

Veebruar

Jätkasin jaanuaris alustatuga ja tõstsin vaikselt koormust. Ikka T ja L tõusud ja muul ajal lont lont. Kolmapäeviti käisin ka hallis jalga teritamas. Seis pisut paraneb.

Kokku: 134km ja 3500 tõusumeetrit.

Märts

Nüüd sain olemise heaks ja hakkasin rohkem jooksma ka lisaks mägedele. Üsna palju pooleteise ja mõned kahetunnised trennid. Tõuse tehes need kilomeetrid väga ei kogune, kuigi ajaliselt teed raske trenni.

Kokku: 186km ja 2800 tõusumeetrit

Aprill

Hakkasin mõtlema otsast Viljandile, aga ega selleks midagi eriti ei teinud. Skeem sama, T jooksin järsakuid ja L vähe laugemaid tõusutrenne. 
Üks mu lemmikuid on Toompeal tiirutada, umbes 16-17km korraga, 700m mäest üles ja 600m mäest alla 1,3km ringi peal. Kokku koguneb tavaliselt 400 tõusumeetri tuuri ja täitsa korralik trenn tuleb.

Kokku: 211km ja 2700m tõusu

Mai

Mais ma juba jooksin. Linnud laulavad, lumi tuiskab ja üldse oli mõnus kuu.

Käisin jooksin Viljandis, kiirusetrennideta 48 ja poole minutiga, kusjuures ei valinud lühemat ega ka parimat rada. Liiga palju aedu tuli ületada, aga ise olin loll. Jalad olid väga head, aga kuna igasugu tempojooksud ja fartlekid jäid minust see talv jooksmata, siis oli mootor ikka koos ja õhk ei tulnud peale. Aga jalad! Mäed on teinud taastumisega imesid, isegi võistlused ei suuda jalgu kangeks ajada, järgmine päev juba kepslesin nagu noor põder.

Mai lõpupoole käisin City Trailil, tunne oli üsna samasugune, raja lonkisin läbi 1:42-ga, võrreldes eelmise aastaga napp 40 sekundit võitu, aga esiteks oli üks tõus rohkem ja teiseks oli lõpus jalgade seisukord hoopis teine. Mootor jooksis ikka kokku, aga pisut vähem kui Viljandis, jalad aga pidasid, ja hästi pidasid! Eelmine aasta võitlesin krampidega aga see aasta enam mitte, ainult siis kui paekaldal käna panin, lõi tagareie lukku. 

Skeem oli laias laastus sama, T väiksed tõusud, nädalavahetused pikemalt ja tõusudega. Lisandusid Stamina kolmapäevased kiiremad jooksud, mida olen tempojooksude asemel teinud ja nädala esimese poole trennid olen ka pikemaks venitanud.

Kokku: 256km ja 3900m tõusu.

Juuni

Kuu alguses tõmbasin hoo maha, lähen Laulasmaale ja seal on värskena parem. Ega ma sealt miskit suurt looda, peaeesmärk on kontrollida enesetunnet 16h möödudes. Kui on hea tunne, siis lähen pikalt ja võtan Austria võistluse kergelt. Kui on kehva, siis lõpetan ära ja keskendun kuu lõpus mägisele ultramaratonile, kus tuleb läbida 68km ja 4500 tõusumeetrit. Ei jaksa ära oodata!


Praegu aga olge terved, raporteerin Laulasmaa ka vast ära, kui on, millest kirjutada!


Kommentaare ei ole: