Pühapäev, 3. mai 2015

Viljandi Järvejooks 2015

Alustada tahaks siis faktidest:
Koht: 112
Aeg 45:50 (45:37)
Stardigrupp: 501-1000

Võistluspäeva hommik oli üsna tavaline. Kella 8 paiku tugev puder veega ja mõne puuviljaga, peale seda ainult vett kuni stardini. Kohale jõudsime 10.50 umbestäpselt, edasi loivasin numbri järele ja peale seda küsisin ka infot, kuidas stardigruppi parandada. Juhatati sõrmeosutamisega ühe sinise jopega mehe juurde, kelle käest ma peale mõningat mangumist sain sinise kleepsu, millega minu 7. stardigrupp muudeti 4. grupiks. Abiks ikka.

Edasi 2km soojendusjooksu koos 3x 80m kiirendusega, veel pisut sörki, mõned kiiremad 60m lõigud staadionil ja siis oligi aeg oma koridori liikuda. Kohale jõudsin, siis oli veel 13 minutit aega, aga õnneks oli soe ja üsna pea võeti eest lindid ja kõlaski stardipauk. Nagu oodata oli, ega kohe minema ei saanud, natuke seismist, mõned kõnnisammud, pisut sörki väravani ja siis sai jooksma hakata.

Esimene kilomeeter möödus inimeste vahel põigeldes ja oli tõsine uimerdamine, kell näitas 3:56. Teine kilomeeter polnud palju parem, sinna sisse jäi esimene suurem tõus, kus polenud mõtet kiirustada, kulgesin omas rütmis üles ja möödusin rahulikult inimestest, edasi paremale majade vahele, ka seal oli palju põiklemist. Teine kilomeeter tuli 4:10 ehk ikka üsna aeglaselt.

Majade vahelt läbi ja maanteele jõudes sai lõpuks ometi jala sirgu lükata: tulemuseks oli kolmas kilomeeter 3:31, ja varuga!

Neljas kilomeeter on mälust kadunud :)

Edasi joogipunktist otse läbi, vasakule sohu ja seal mülgastest üle saanuna tuli 5. km 4:07; kusjuures ka 6. kilomeeter tuli 4:07. Maastik oli seal muidugi raske, lisaks soole tuli peale väikest kruusalõiku ka see kopliäärne ebatasane üles-alla maastik.

Edasi kraav, sealt üle, üles ja edasi. Möödusin Jaan Õunast, kes on mind seni igal võistlusel kalendriga võitnud, päris hea tunne oli. 7. kilomeeter, mis sisaldas seda suurt kraavi, oli 4:19, mis oli ühtlasi aeglaseim.

Edasi tulid pikad kruusaotsad ja lagedad põllud. Tõusud seekord ei seganud, vastutuul ka mitte, jõudu oli ja kui tagantpoolt keegi lihastes sinise pluusiga mees must mööda lendas, hüppasin sappa ja mõtelsin, et mitte mingil juhul ei lase teda minema. Kilmoeetrid tulid 3:51 ja 3:53.


Edasi said põllud otsa ja siis tuli mõnus laskumine, kus lasin jala rahulikult sirgu, kilomeeter tuli 3:40. Seejärel tundsin hetkelist vajadust hinge tõmmata, minust möödus 3ne punt. Võtsin peale hetkelist kõhklust neile sappa ja viimase kaare all otsustasin, et panen natuke jurude, vaatan mis saab.

Midagi muud ei saanudki, mu punt jäi maha ja eespool olijad hakkasid jõudsalt selg ees vastu tulema. Tunne oli hea, lendasin mõnuga edasi. Võtsin veel 2 skalpi, ja finišisse jõudes olin üsna rahul, kuigi aeg oli tsipake viletsam kui tahtsin. Koht ka, aga see selgus alles hiljem.


Sain medali, võtsin oma vee, sõin mõned supid ja pidu oligi läbi. Enesetunne oli hea, isegi kui ma tundsin et seekord jöi veel ikka varu sisse, pettumust ei olnud. No okei, särki oleks ikka tegelt tahtnud. Selle võtan siis järgmine aasta Viljandist kaasa.


Kommentaare ei ole: