Esmaspäev, 19. juuni 2017

Laulasmaa Ultra 2017 ehk kuidas treenida väikeseid varbaid?

Üle nädala on nüüd Laulasmaa Ultrast möödas ja panen kärmelt kirja, mis siis toimus.

Sõit Laulasmaale oli tavapärane, teeotsas silte polnud ja andis ikka otsida. Käime ju ainult korra aastas seal, kusjuures teeotsa tundsin seekordki ära tühermaa ja juuritud kändude tõttu.

Õnneks sel aastal oli ilm hoopis teisest puust ja sai kohe rahulikult ennast lühikestesse riietada, panin oma mugavad Salomon Sense Ultrad jalga, lühikesed sokid, püksid, testitud t-särk ja müts pähe. Oligi kõik. Tokid võtsin ka kaasa, plaan oli neid igal tõusul kasutada. Koti jätsin autosse, nagu ka igasugu abivahendid, sealhulgas otseloomulikult tuub vaseliini, muusika ja käised.

Stardini oli vähe aega, seltskond oli väike ja ühtne, varsti oligi minek. Esimesel viiekümnel meetril võtsin oma, nagu juba teist aastat järjest. Siis jäin rahulikult tiksuma.

Kindel võit!
Esimene ring hästi rahulikult, tõusud järjekindlalt kõndisin, üle 10 minuti järjest ei jooksnud. Kepid olid igati abiks, alguses ei osanud nendega ainult kuidagi tõusude vahel toimetada, aga eks nendega harjus ka kenasti.

Igas toidupunktis peatus, kokakoola ja mineraalvesi. Kui esimene ring sai joostud, siis kuskil 28km peal hakkas pisut raske. Jooksime Kaidoga kuidagi düsfunktsionaalses paaris, mõlemad oma tempoga ja suurema osa teest koos. Igal juhul alati kui Olle meid nägi, olin Kaidost 50m taga, kuigi kilomeeter tagasi oli olukord ehk teistpidine.

28km märgi juures hakkas vaikselt tunduma, et olen juba jooksnud ja mõni kilomeeter hiljem hakkasid krambid kimbutama. Pärgel küll, olin soola unustanud! 36km juures oli seis päris nutune, jalad valutasid, vasak kints ja parem säär krambitasid, aga soola ma olin hakanud sööma. Soolakurk kaetud soolaga, mmm, jõle! Joogiks koka ja mineraalvesi jätkuvalt. Sõin nii palju kui isu oli, aga joogi pealt sai kaloreid küll, ärakukkumist polnud karta.

Seis oli üsna trööstitu kuni kolmanda ringi tagumise punktini, kui täis sai 51km mark, siis nagu hakkas midagi toimuma. Järsku polnudki enam väga vastik, avastasin, et kui samm lühikeseks ja tihedaks lasta, siis saab täitsa hästi joosta ja edasi lasin pea 10km jutti, ainult järsemad tõusunukid kõndisin. Olukord läks iga sammuga paremaks.

Kolmas ring miinus kolm kilomeetrit läbi, sai lõpuks sooja sööki! Kütsin rahumeeli kaks portsu kartuliputru sisse ja siis jalutasin kaks kilomeetrit, et puder allapoole vajuks. Plaan töötas kenasti, sõin jätkuvalt soola kust aga sain ja neljandale ringile minnes pistsin tasku telefoni ja käised võtsin ka peale.

Samm oli hea ja kerge, täitsa mõnus oli, terve ring läks lõbusasti ja heas tempos, eespoololijad hakkasid vaikselt selg ees vastu tulema ja mul oli hea kerge. Mis nii viga minna! Neljanda ringi lõpetasin kerge sammuga, olek oli hea. Istusin hetkeks ja siis tahtis Ivo ka veidi joosta, mis seal's ikka, tulgu aga ühes.

Kuskagil 4. ringil, minek on hea.


Ivo õnneks lobises terve aja ja kehvaks hakkas alles kuskil peale 95km kiskuma, siis oli tunne, et võiks vähem joosta küll. No kus sa sellega, üks traavis ja tegi mu ümber ringe, eks see sundis tagant. Jooksin palju ja kõndisin vähem kui ma ilmselt üksi oleks teinud.

100km mark sai täis 11:46 peal, 105,5km täitus 12:23 peal. Viskasin pilgu tablole ja olin 105,5km punktis tõusnud neljandale kohale. Tohoh. Aga otsustasin lõpetada. Siin oli tegelikult kaks olulist faktorit:

Kuigi tunne oli üsna hea veel, siis mu mõlema jala väikesed varbad lõid tuld välja ja praeguse visuaalse inspektsiooni raames võib nentida, et ilmselt irduvad mõlemad küüned.

Teiseks on mul juuni lõpus vaja Austrias 70km ja 4500m tõusu teha ja see ei ole naljaasi, kui Laulasmaal üle panna, siis ei taastu ära ja mäed ei andesta. Mägiultraks tuleb ikka  korralikult valmis olla.

Kokkuvõtvalt võib küll öelda, et võrreldes eelmise aastaga oli vahe nagu öö ja päev, hea oli näha, et olin vähemalt osaliselt trennidega kenasti täppi pannud ja jaksu joosta oli küll ja veel. Siit saab aga ainult edasi minna, järgmise aasta plaane veel täielikult välja pole mõelnud, aga kui selleks saab 2018 UTMB, kasvõi tillurada oma 111km-ga, siis tuleb Laulasmaal pisut pikemalt liigutada. Taastumiseks on ju terve kuu siis rohkem!

3 kommentaari:

Tasane Investor ütles ...

Tere. Kuidas investeerimisega esimesel poolaastal sujunud on?

Anonüümne ütles ...

Tere !
Kirjuta ikka investeerimisest ka . Palju jõudu ja suurt tahtmist !

Märten Mõttus ütles ...

Kui rahvas just nõuab. Panen veidi siis kirja kui tsivilisatsioonis tagasi.